Talv ja märg põrand: kuidas me kogume mälestusi Lorieni talvedest

Iga pood, kus inimesed talvel käivad, mäletab märga põrandat. Lumised saapad, sulav lörts uksematil, ajalehed või papp, mis kellegi poolt põrandale pandi, et mängukarbid kuivaks jääksid. Lorien.ee on lauamängupoe Lorieni suuline ajalugu, ja see postitus avab ühe teema: talv ja märg põrand.

Me ei kirjuta siin poe tänasest müügist. Me ei kirjuta ka välja mõeldud lugusid. See postitus selgitab, mida me sellelt teemalt otsime, kuidas me mälestusi kogume ja mida teeme, kui kaks inimest mäletavad sama talve erinevalt.

Miks just märg põrand

Väikesed füüsilised detailid on mälestuste jaoks head ankrud. Inimene, kes ei mäleta, mis aastal ta poes esimest korda käis, võib väga hästi mäletada, kus seisid saapad, kuhu pandi märjad joped või kas uksematt oli liiga väike. Nende detailide kaudu tulevad meelde ka inimesed: kes tõi teed, kes pühkis, kes nurises.

Küsimused, mida me esitame

Kui intervjueerime omanikke, töötajaid või külastajaid, küsime näiteks:

• Kuhu jäeti talvel saapad ja joped?
• Kas poes oli mõni kindel reegel märgade asjade kohta?
• Kas mäletad mõnda õhtut, kui lumi või torm mõjutas, kes kohale tuli?
• Kas talvel mängiti midagi teistmoodi kui suvel?
• Kas mäletad mõnda kahju – märga karpi või kaarti – ja kuidas sellest räägiti?

Me ei suuna vastust. Kui keegi ütleb, et ei mäleta, on see samuti vastus.

Mida me ei tee

Me ei mõtle dialoogi välja. Kui keegi mäletab, et omanik ütles midagi, kirjutame selle üles nii, nagu ta seda mäletab, ja märgime, et see on tema mälestus, mitte salvestatud tsitaat. Me ei lisa värvikaid detaile, mida keegi ei ole öelnud.

Me ei avalda kellegi lugu ega fotot ilma loata. Kui keegi saadab foto talvisest poeuksest, küsime enne avaldamist, kas pildil on inimesi, kes peaksid samuti nõusoleku andma.

Kui mälestused lähevad lahku

Talved sulanduvad mälus kokku. Üks inimene võib olla kindel, et mati asemel olid papitükid, teine mäletab kummimatti. Me jätame mõlemad versioonid alles ja ütleme, kelle oma kumb on. Ajaloo jaoks on erinevus väärtuslik: see näitab, et poes käisid eri aegadel eri inimesed ja nende kogemus ei olnud ühesugune.

Kuidas osaleda

Kui sul on mälestus Lorieni talvest – märjast põrandast, lumisest õhtust või sellest, kuidas keegi aitas karpe kuivatada –, kirjuta see üles omaenda sõnadega. Märgi, umbes mis aastal see oli ja kas tohib sinu nime avaldada. Kui soovid, et lugu jääks anonüümseks, austame seda. Kui hiljem tahad midagi parandada või eemaldada, saab seda teha.

Mis edasi

Kui oleme kogunud mitu talvemälestust, avaldame need ühe postitusena, kus iga lugu on eraldi ja allkirjastatud. Iga lisatud foto juurde märgime, kes selle tegi ja et luba on olemas. See ei ole poe reklaam – see on katse jätta alles, milline oli tavaline talveõhtu kohas, mis paljudele inimestele midagi tähendas.