Muusika Lorieni taustal on mälestus, mida kogume inimeste endi sõnadega

Muusika, mis lauamängupoes Lorienis taustaks mängis, on üks neist mälestustest, mida inimesed ei pane tavaliselt kirja, aga mis tuleb meelde kohe, kui keegi küsib, ja seepärast kogume Lorien.ee-s just neid helisid.

Lorien.ee on lauamängupoe Lorieni suuline ajalugu. See ei ole poe reklaam ega tänane müügileht. Me kogume inimeste mälestusi poe ruumist, inimestest ja õhtutest. Selles postituses on üks teema: muusika, mis poes mängis. Me ei tea veel, mis see muusika oli. Seepärast on see postitus pigem kutse ja juhend kui valmis lugu.

Miks muusika on mälestuse võti

Paljud mäletavad ruumi pigem tunde kui detailide kaudu. Kui küsida „milline oli Lorieni sisustus?“, võib vastus jääda üldiseks. Aga kui küsida „mis muusika seal mängis?“, juhtub sageli midagi huvitavat: inimene jääb hetkeks vait, ja siis tuleb meelde üks konkreetne õhtu, üks lugu, üks inimene, kes plaati vahetas.

Muusika on ka ajastu märk. See aitab mälestust ajajoonele paigutada. Kui keegi mäletab kindlat albumit või raadiojaama saadet, saame vahel ligikaudu öelda, millal see õhtu võis olla. Me ei oleta seda kunagi kindla faktina, aga see aitab teisi mälestusi kõrvutada.

Mida me tahaksime teada

Kui oled Lorienis käinud – kas mängijana, töötajana, omanikuna või juhusliku külalisena –, mõtle järgmistele küsimustele. Ühele vastamine on juba suur abi.

Kas poes mängis üldse muusikat?

See on täiesti õigustatud küsimus. Võib-olla oli Lorien hoopis vaikne koht, kus kostis ainult täringute veeremine, kaartide segamine ja jutt. Ka vaikus on mälestus. Kui mäletad, et muusikat polnud, kirjuta seda.

Kust muusika tuli?

Raadio, CD-mängija, arvuti, kellegi telefon või kõlar? Kas see oli leti taga, nurgas või laes? Kas keegi tõi oma plaate?

Kes muusikat valis?

Kas valis töötaja, omanik, või said ka mängijad soovida? Kas oli mingi kirjutamata reegel, näiteks turniiri ajal vaiksem ja vabal õhtul valjem?

Kas mõni lugu jäi meelde?

Kui mäletad kindlat lugu, artisti või žanrit, kirjuta see. Kui ei mäleta nime, kirjelda: kas see oli instrumentaalne, rokk, elektrooniline, filmimuusika, midagi rahvalikku?

Kas muusika oli seotud mõne mänguga?

Mõnes lauamängupoes pandi rollimängu või fantaasiamängu ajal taustaks sobivat meeleolumuusikat. Kas Lorienis tehti midagi sellist? Kas keegi tõi oma mänguõhtuks heliriba?

Kas keegi vaidles muusika üle?

Tüli või nali muusikavaliku üle on täiesti tavaline mälestus. Kui mäletad, et keegi palus muusika vaiksemaks keerata või vahetada, kirjelda seda, aga ilma teisi inimesi halvustamata.

Kuidas me mälestusi kirja paneme

Lorien.ee järgib suulise ajaloo põhimõtteid. Need kehtivad ka muusika kohta.

Me ei mõtle dialoogi välja. Kui mäletad, et keegi ütles midagi muusika kohta, kirjutame selle üles ainult sinu sõnadega ja märgime, et see on sinu mälestus. Me ei loo „ilusamat“ versiooni.

Kaks erinevat mälestust jäävad mõlemad alles. Kui üks inimene mäletab, et poes mängis alati raadio, ja teine, et seal oli vaikne, siis avaldame mõlemad ja ütleme, kelle mälestus kumb on. Mõlemad võivad olla tõesed, lihtsalt eri aastatest või eri päevadest.

Me küsime luba enne avaldamist. Kui sinu mälestuses on teisi inimesi nimega, küsime, kas nad nõustuvad. Kui ei saa küsida, jätame nime välja või kasutame kirjeldust, näiteks „töötaja, kes tavaliselt reede õhtuti leti taga oli“.

Muusika ise ei ole siin müügil. Me ei postita lugude salvestisi ega linke piraatkoopiatele. Kui mainime artisti või albumit, on see mälestuse osa, mitte reklaam.

Mis on muusikamälestuse juures eriline

Muusika kohta on mälestused sageli ebakindlad. Inimesed segavad kokku eri aastaid ja kohti. See pole viga, vaid mälu loomulik osa. Seepärast palume:

• ütle, kui kindel sa oled, näiteks „olen üsna kindel“ või „mulle tundub, aga võin eksida“;
• ütle, millal sa Lorienis umbes käisid, kui mäletad;
• kui mäletad lugu, aga mitte aastat, on see samuti väärtuslik.

Kui hiljem tuleb välja, et mäletasid valesti, teeme paranduse ja märgime selle nähtavalt. Parandus ei ole häbiasi, vaid ajaloo täpsustus.

Kuidas muusika ruumiga seostub

Muusika ei mängi tühjas ruumis. See täidab nurki, kõlab leti tagant või vaibub tagatoa ukse juures. Kui kirjutad muusikast, kirjuta ka sellest, kus sa sel hetkel olid: kas mängulaua taga, leti ees, ukse juures või tagatoas?

Need ruumilised detailid aitavad meil koostada poe „helikaarti“. See ei pea olema täpne, aga see aitab teistel mälestusi ühendada. Võib-olla mäletab keegi teine, et aknalaua juures oli muusika vaevu kuulda, sest seal oli tänavamüra.

Muusika ja inimesed

Tihti on muusikamälestus tegelikult inimesemälestus. „Mäletan, et üks töötaja pani alati sama albumi peale“ on lugu nii muusikast kui ka inimesest. Me tahame neid lugusid, aga austusega.

Kui mälestus puudutab kedagi, kes on poest lahkunud või keda enam pole, kirjuta sellest nii, nagu sooviksid, et sinust kirjutataks. Kui sa ei ole kindel, kas inimene tahaks oma nime avaldada, jäta nimi välja. Me võime alati hiljem täpsustada, kui inimene ise soovib.

Kui sa ei mäleta muusikast midagi

See on täiesti tavaline. Paljud keskendusid mängule nii, et taust jäi märkamata. Aga ka sellisel juhul võib proovida väikest harjutust: pane silmad kinni ja kujuta ette, et astud Lorieni uksest sisse. Mis on esimene heli? Uksekell, jutt, kilin, vaikus? Kas kuuled midagi leti tagant?

Mõnikord tuleb meelde mitte lugu, vaid helitugevus või tunne: „seal oli alati kuidagi hubane sumin“ või „seal oli nii vaikne, et kartsin valjult rääkida“. Ka see on väärtuslik. Kirjuta see üles nii, nagu see meelde tuli, ja ära muretse, kas see on piisavalt „ajalooline“.

Kui mälu ei anna midagi, võid ikkagi aidata: küsi oma vanalt mängukaaslaselt, kas tema mäletab. Kaks inimest koos mäletavad sageli rohkem kui kumbki eraldi.

Kuidas mälestust saata

Kirjuta Lorien.ee-le lühike kiri. Pole vaja ilukirjandust. Mõni lause on piisav. Näiteks:

• millal sa poes käisid;
• mis muusikat mäletad või et muusikat polnud;
• kus sa poes sel hetkel olid;
• kas lubad oma eesnime või initsiaalid avaldada.

Kui sul on foto poest, kus on näha näiteks kõlarit, raadiot või plaatide virna, mainige seda ka. Fotode puhul küsime alati eraldi luba ja selgitame, kuidas pilti kasutame.

Miks see lugu ei ole tänane müük

Tahame veel kord rõhutada: see postitus ei kutsu kedagi tänapäeval poodi ega müü midagi. Lorien.ee kogub minevikku. Kui otsid tänaseid mänguõhtuid, leiad need mujalt. Siin hoiame alles seda, kuidas poes oli, sealhulgas seda, mis kõlas taustaks, kui keegi esimest korda mängulaua taha istus.

Ja kui sinu esimene mõte praegu on mõni kindel lugu, siis kirjuta see kohe üles, enne kui see uuesti ununeb.