Dialoog, mida me välja ei mõtle: kuidas Lorieni lugusid kirja paneme

Suulise ajaloo kõige suurem kiusatus on teha lugu ilusamaks, kui see oli. Lisada repliik, mis „oleks võinud olla“, või panna kellegi suhu lause, mis kõlab nagu tema. Lorien.ee reegel on selge: me ei mõtle dialoogi välja. See postitus selgitab, miks, ja kuidas me intervjuudest saadud lugusid kirja paneme.

Miks dialoog on ohtlik

Kui loos on jutumärkides lause, eeldab lugeja, et keegi ütles selle täpselt nii. Kui see lause on välja mõeldud – isegi heas usus –, on see ebaõiglane nii kõneleja kui lugeja suhtes. Kõneleja ei pruugi kunagi nii öelnud olla. Lugeja hakkab uskuma midagi, mida ei juhtunud. Lorieni ajaloo puhul on need inimesed elus ja paljud loevad seda lehte. Nende hääl peab olema nende oma.

Kuidas me intervjuud teeme

1. Luba enne. Enne intervjuud küsime, kas vestlust tohib salvestada ja kas tohime tsiteerida. Kui salvestamist ei lubata, teeme märkmeid ja ütleme selgelt, et need on märkmed, mitte sõnasõnaline tekst.
2. Salvestis jääb alles. Kui salvestame, säilitame algse faili, et hiljem saaks kontrollida.
3. Tsitaat ainult salvestatust. Jutumärgid kasutame ainult siis, kui lause on salvestatud või kõneleja on selle ise kirjalikult kinnitanud.
4. Mälestus kui mälestus. Kui keegi räägib, mida teine inimene kunagi ütles, kirjutame: „Ta mäletab, et omanik ütles umbes nii, et…“ – mitte otsese tsitaadina.

Kirjalik kinnitus

Enne avaldamist saadame intervjueeritavale teksti, kus on tema tsitaadid. Ta saab parandada, kui midagi on valesti kuuldud või kui ta soovib sõnastust selgemaks teha. Kui ta muudab sisu, märgime vajadusel, et tekst on pärast intervjuud täpsustatud.

Kui kaks inimest mäletavad erinevalt

Sageli juhtub, et kaks inimest räägivad samast õhtust ja nende mälestused ei klapi. Me ei vali, kumb on õige, ega sulanda neid üheks looks. Jätame mõlemad alles, märgime, kelle oma kumb on, ja vajadusel lisame, et mälestused lähevad lahku. See on ausam ja tihti ka huvitavam.

Mida teeme, kui lugu on liiga õhuke

Mõnikord on mälestus väga lühike: „Mäletan, et seal oli alati soe.“ Me ei paisuta seda pikemaks. Lühike lugu võib olla osa suuremast kogumikust, kus mitu inimest räägivad sama teemat.

Mida me ei avalda

Kui keegi palub, et mõni osa jääks avaldamata, siis see ka jääb. Kui keegi hiljem soovib oma loo eemaldada, teeme seda. See ei ole reklaamleht ega uudisteportaal. See on mälu, mis kuulub inimestele, kes selle meile andsid.

Kuidas osaleda

Kui soovid oma Lorieni mälestust jagada, võid selle ise kirja panna või paluda intervjuud. Mõlemal juhul saad teksti enne avaldamist üle vaadata. Me ei lisa sinu loosse ühtegi lauset, mida sa ei ole öelnud.